Kuidas kanda rahvariideid
Abielunaise pidulik kostüüm koosnes pikast särgist, seelikust, vööst, peakattest (koos
vastava soenguga),põllest, pikk-kuuest, kampsunist jt sinna juurde kuuluvatest esemetest.
Naised kandsid ka lühikesi varrukateta pihakatteid-liistikuid, mis meenutavad tänapäeva
veste. Lõuna- Eestis need ei kinnistunud, pigem jäid neidude riietuseks, vanemad daamid peaksid olema kampsunitega.
Tartu- ja Võrumaa tanude äär jääb kulmudest veidi kõrgemale, umbes poole otsmiku kõrgusele. Võib toetada ümber pea seatud juuksepalmikutega või riidest võruga-
vahruga. Kuklal võivad juuksed tanu alt välja paista. Äärepits on tugevasti ümber otsmiku. Lõuna-Eesti tanusid üldiselt ei tärgeldatud. Tanulindid kinnitati tanusopist allapoole, alumise serva lähedale. Lõuna-Eestis kandsid naised rinnarätte koos kampsunite, pikk-kuubede ja liistikutega.
Pidulikud metallehted on hõbedast. Plekist suveniirmärk pole sõlg ja näitab kandja lohakust. Puidust ja õlgedest sõled ja muud ehted ei kuulu rahvariiete juurde, kullast kõrvarõngad ja sõrmused on ka liiast. Naiste viljakuse sümboliks on kuhiksõlg, mis kinnitati rinnale. Samuti kasutati kinnituseks ka vitssõlge. Kui mitut sõlge korraga kanti, siis kõige uhkem läks rinnale ja väikseim kurgu lähedale. Sõlesiid jäi kuhiksõle peale rippu. Väiksed tüdrukud kandsid vitssõlge nagu poisidki.
Värvilisi klaashelmeid võib kanda kõikide rahvariietega. Esimene helmerida pandi tüdrukule kaela üsna varsti pärast sündi. Helmeste värvus on eelistavalt tumedamat tooni
punane, roheline, sinine, must, valge ja värvitu klaas. Puidust, plastmassist ja seemnetest helmed ei kuulu rahvariiete juurde. Helmeid on soovitav kanda lahtise helmekeena, sidudes need kukla taga paelaga. Esimene helmerida on tihedalt ümber kaela. Järgmised helmeread seatakse vitssõle ja suure sõle vahele.
Vöö siduge korralikult. Alustage sidumist alt ülespoole, mähkige spiraalina ümber keha, eelmine vöökord jäägu natuke paistma. Kui seelik kipub pidevalt vöö alt välja tulema, siis vaadake kas seeliku ümbermõõt teile paras on (vajab pingutamist).
Põllede juures on oluline pikkus ja laius, vastavuses kandja mõõtudega. Tavaliselt laienes põll allapoole. Üleval peaksid olema voldid ja kurrud seatud nii, et need jääks kahe puusakondi ette, siis ei kipu põll taha vajuma ja jääb ka üldmulje ilusam.
vastava soenguga),põllest, pikk-kuuest, kampsunist jt sinna juurde kuuluvatest esemetest.
Naised kandsid ka lühikesi varrukateta pihakatteid-liistikuid, mis meenutavad tänapäeva
veste. Lõuna- Eestis need ei kinnistunud, pigem jäid neidude riietuseks, vanemad daamid peaksid olema kampsunitega.
Tartu- ja Võrumaa tanude äär jääb kulmudest veidi kõrgemale, umbes poole otsmiku kõrgusele. Võib toetada ümber pea seatud juuksepalmikutega või riidest võruga-
vahruga. Kuklal võivad juuksed tanu alt välja paista. Äärepits on tugevasti ümber otsmiku. Lõuna-Eesti tanusid üldiselt ei tärgeldatud. Tanulindid kinnitati tanusopist allapoole, alumise serva lähedale. Lõuna-Eestis kandsid naised rinnarätte koos kampsunite, pikk-kuubede ja liistikutega.
Pidulikud metallehted on hõbedast. Plekist suveniirmärk pole sõlg ja näitab kandja lohakust. Puidust ja õlgedest sõled ja muud ehted ei kuulu rahvariiete juurde, kullast kõrvarõngad ja sõrmused on ka liiast. Naiste viljakuse sümboliks on kuhiksõlg, mis kinnitati rinnale. Samuti kasutati kinnituseks ka vitssõlge. Kui mitut sõlge korraga kanti, siis kõige uhkem läks rinnale ja väikseim kurgu lähedale. Sõlesiid jäi kuhiksõle peale rippu. Väiksed tüdrukud kandsid vitssõlge nagu poisidki.
Värvilisi klaashelmeid võib kanda kõikide rahvariietega. Esimene helmerida pandi tüdrukule kaela üsna varsti pärast sündi. Helmeste värvus on eelistavalt tumedamat tooni
punane, roheline, sinine, must, valge ja värvitu klaas. Puidust, plastmassist ja seemnetest helmed ei kuulu rahvariiete juurde. Helmeid on soovitav kanda lahtise helmekeena, sidudes need kukla taga paelaga. Esimene helmerida on tihedalt ümber kaela. Järgmised helmeread seatakse vitssõle ja suure sõle vahele.
Vöö siduge korralikult. Alustage sidumist alt ülespoole, mähkige spiraalina ümber keha, eelmine vöökord jäägu natuke paistma. Kui seelik kipub pidevalt vöö alt välja tulema, siis vaadake kas seeliku ümbermõõt teile paras on (vajab pingutamist).
Põllede juures on oluline pikkus ja laius, vastavuses kandja mõõtudega. Tavaliselt laienes põll allapoole. Üleval peaksid olema voldid ja kurrud seatud nii, et need jääks kahe puusakondi ette, siis ei kipu põll taha vajuma ja jääb ka üldmulje ilusam.