MADELIN KÄIS EUROPEADE FESTIVALIL PORTUGALIS
2018. aasta suvel toimus 55. rahvusvaheline Europeade festival Viseu linnas Portugalis. Tänu Eesti Europeade Komiteele oli ka Nõo naisrühmal Madelinil võimalus sellel osaleda. Europeade on Euroopa suurim igal aastal erinevas riigis toimuv rändfestival, mis ühendab riike, rahvuseid, inimesi läbi rahvalaulude, -tantsude, -muusika ja rahvariiete. Kuigi festival Portugalis Viseus toimus 25.-29. juulil, siis meie 50-ne liikmelisele bussiseltskonnale Eestist kujunes see 18 päevaseks seikluseks läbi Euroopa. Bussiseltskonda kuulusid Nõo naisrühm Madelin, Saaremaa naisrühm Sõlus, Vormsi rahvatantsurühm ja Pärnumaa folkloorirühm Krõõt ja Kraaded. Bussiseltskond sulandus juba reisi alguses ja kogu reis kulges üksmeelselt ning sõbralikult.
Tavapäraselt kulges sõit läbi Läti, Leedu ja Poola Varssavisse, kus oli aega vanalinnaga tutvuda. Järgmisel päeval suundusime Saksamaale Lohri. Tegemist oli imelise väikelinnaga, kus sattusime Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi muinasjuttu. Linna ehteks oli loss ega puudunud ka võlupeegel. Linn oli väga armas, ümbritsetud rahust ja vaikusest. Sõit jätkus Šveitsi Grindelwaldi, kus pikem peatus võimaldas tutvuda sealse linnaga. Järgmisel päeval sõitsime gondliga Männlicheni mäele, mille kõrgus on 2225 meetrit üle merepinna. Kuna ilm oli vihmane, siis jäid nautimata kaunid vaated ümbrusele, kuid kuidas mäe all olev soe ilm üleval 3 kraadiseks jaheduseks muutus, jättis kindlasti mälestuse paljudele. Sellele järgnes Genfi linna külastus. Saime jalutada Genfi järve kaldal ja uudistada botaanikaaeda, mis hiilgas oma liigirohkuse poolest. Peatusime Lõuna-Prantsusmaal Uzesi väikelinnas, uudistasime Pont-du-Gardi, mis on iidne Rooma akvedukt (sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit, akvedukte rajati joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse). See akvedukt ületab Gardoni jõe ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse olles tänapäeval kõige paremini säilinud akvedukt. Käisime Nimes’i linnas, kus oli võimalus külastada roomlaste-aegset amfiteatrit ja nautida linna arhitektuuri. Edasi sõitsime Prantsusmaa Montpellieri ülikoolilinnakusse, mis oli 1220.a. üheks tähtsamaks meditsiinikeskuseks maailmas. Prantsusmaal käisime veel vaatamas Millaus Belvedese du Viaducti, mille kõrgus on 343 m. Sild ulatub 2460 m üle Tarni oru ja on tõeline arhitektuuriline tervik. Silla juures olevast vaatetornist oli võimalik imetleda viadukti suursugusust ja nautida panoraamvaadet ümbrusele. Edasi viis teekond Hispaaniasse Iruni linnakesse ja sealt juba Portugali Viseusse, meie reisi sihtkohta.
Europeade festival algas ava-tervitusõhtuga osalejatele. Järgmisel päeval oli meie bussiseltskonnal lõuna ajal tänavaesinemine Viseu vanalinnas ja õhtul festivali avakontsert, kus esinesid Eesti naisrühmad. Kontsert algas kell 21.00, et ilm osalejatele liiga ei teeks. Kuna bussiga Portugali sõitmine oli ajaliselt väga pikk, siis oli enamus Eesti rühmasid saabunud Viseusse lennukiga. Kontserdid toimusid kohalikul staadionil (Fontelo Municipal Stadium). Naisrühmasid oli väljakul kuus. Esineti staadionile paigutatud lavadel. Naisrühmade üldtants väljakul oli Aveli Asperi seatud „Löss“, muusikaga saatis Eesti folkbänd Pillikud. Publiku vastuvõtt tantsule oli soe ja sõbralik.
Kuna järgmine päev oli meil vaba, siis saime võimaluse külastada Portot, jalutada sealses vanalinnas, mis samuti kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse, külastada katedraale ja kohvikuid. Saime nautida rannamõnusid Atlandi ookeani ääres, mille hiiglaslikud lained olid aukartust äratavad ja päikesemõnusid said mitmed veel järgmisel päevalgi tohterdada. Õhtul oli Europeade vokaalmuusika kontsert. Laupäeva hommikupoolikul olid kõikide rühmade esindajad kutsutud pidulikule grupijuhtide vastuvõtule, millega kaasnes ka kingitseremoonia korraldajatele. Kella neljast algas Europeade rongkäik, mis seekord ei olnud väga pikk, kuid et keegi üle ei kuumeneks, pakuti pidevalt tee ääres joogivett. Õhtu lõppes Europeade balliga/simmaniga osalejatele Viseu Cathedral Churchyardi väljakul. Pühapäeval oli osalejatele oikumeeniline jumalateenistus ja lõppkontsert, kus esinesid Eesti segarühmad tantsuga „Tantsuhoos“. Lõppkontserdil anti sümboolselt üle Europeade korraldamine järgmisel aastal Saksamaale Frankenbergi linnale. Europeade lõpus said kõik osalejad staadionile joosta, koos tantsida ja lustida, et uuel 2019. aasta suvel juba taas kohtuda.
Algaski tagasitee läbi Euroopa koju. Meie võtsime suuna Bordeauxi linna, veinikaubanduse keskusesse. Linna lähedal on viinamarjakasvatuspiirkonnad ja toodetakse kuulsat bordoo veini. Vanalinnas oli võimalus osa saada melust ja tutvuda linna arhitektuuriga. Pikem peatus oli meil tagasiteel Pariisis. Meie hotell asus Montmartre’i linnaosas, seetõttu oli meil võimalus õhtul jalutada Pidallei väljakule, vaadata ringi Moulin Rouge juures ja nautida restoranis prantsuse kööki, külastada Saore-Coeri katedraali, mille eest treppidelt avaneb vaade tervele Pariisile. Kuna Madelin on oma reisidel Pariisis korduvalt käinud ja ka vaatamisväärsuseid mitmeid kordi külastanud, siis järgmise päeva otsustasime veeta Louvre’is, vaadata seal erinevate kuulsate maalikunstnike töid, vanu möbleerituid kortereid, ehteid, keraamikat, skulptuure ja ka Mona Lisale pilk peale heita. Võtsime endale aega kõige selle nautimiseks ja lihtsalt kulgemiseks. Õhtu poole käisime Pariisi katakombides, mis looklevad Pariisi all tunnelites sadade kilomeetrite pikkuses. Maa-alune matmispaik on külastajatele avatud 1,7 km pikkuselt. Katakombidesse on maetud umbes 3-6 miljoni prantslase luud, kuna 18.sajandil Pariisi kasvades ei suudetud inimesi piisavalt kiiresti matta. Turistidele vaatamiseks on inimeste luud müürina riitadesse laotud ja tekitavad õõvastava tunde. Pariisis olles ei saanud jätta käimata ka Eiffeli torni juures, mis oma hiilguses on ju Pariisi tuntuim ehitis.
Pariisist sõitsime Erfruti, mille vanalinn on üks paremini säilinud keskaegne linnakeskus Saksamaal. Saksamaa väikelinnades on eriline atmosfäär - melu ja vaikus on ühte sulandunud ja jätavad hinge soovi sinna alati tagasi minna. Edasi juba tuttavad Poola, Leedu, Läti ja kodune Eesti. Muljeid ja elamusi jätkub veel kauaks, kuid peale pikka eemalolekut on alati hea kodus tagasi olla.
2018. aasta suvel toimus 55. rahvusvaheline Europeade festival Viseu linnas Portugalis. Tänu Eesti Europeade Komiteele oli ka Nõo naisrühmal Madelinil võimalus sellel osaleda. Europeade on Euroopa suurim igal aastal erinevas riigis toimuv rändfestival, mis ühendab riike, rahvuseid, inimesi läbi rahvalaulude, -tantsude, -muusika ja rahvariiete. Kuigi festival Portugalis Viseus toimus 25.-29. juulil, siis meie 50-ne liikmelisele bussiseltskonnale Eestist kujunes see 18 päevaseks seikluseks läbi Euroopa. Bussiseltskonda kuulusid Nõo naisrühm Madelin, Saaremaa naisrühm Sõlus, Vormsi rahvatantsurühm ja Pärnumaa folkloorirühm Krõõt ja Kraaded. Bussiseltskond sulandus juba reisi alguses ja kogu reis kulges üksmeelselt ning sõbralikult.
Tavapäraselt kulges sõit läbi Läti, Leedu ja Poola Varssavisse, kus oli aega vanalinnaga tutvuda. Järgmisel päeval suundusime Saksamaale Lohri. Tegemist oli imelise väikelinnaga, kus sattusime Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi muinasjuttu. Linna ehteks oli loss ega puudunud ka võlupeegel. Linn oli väga armas, ümbritsetud rahust ja vaikusest. Sõit jätkus Šveitsi Grindelwaldi, kus pikem peatus võimaldas tutvuda sealse linnaga. Järgmisel päeval sõitsime gondliga Männlicheni mäele, mille kõrgus on 2225 meetrit üle merepinna. Kuna ilm oli vihmane, siis jäid nautimata kaunid vaated ümbrusele, kuid kuidas mäe all olev soe ilm üleval 3 kraadiseks jaheduseks muutus, jättis kindlasti mälestuse paljudele. Sellele järgnes Genfi linna külastus. Saime jalutada Genfi järve kaldal ja uudistada botaanikaaeda, mis hiilgas oma liigirohkuse poolest. Peatusime Lõuna-Prantsusmaal Uzesi väikelinnas, uudistasime Pont-du-Gardi, mis on iidne Rooma akvedukt (sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit, akvedukte rajati joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse). See akvedukt ületab Gardoni jõe ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse olles tänapäeval kõige paremini säilinud akvedukt. Käisime Nimes’i linnas, kus oli võimalus külastada roomlaste-aegset amfiteatrit ja nautida linna arhitektuuri. Edasi sõitsime Prantsusmaa Montpellieri ülikoolilinnakusse, mis oli 1220.a. üheks tähtsamaks meditsiinikeskuseks maailmas. Prantsusmaal käisime veel vaatamas Millaus Belvedese du Viaducti, mille kõrgus on 343 m. Sild ulatub 2460 m üle Tarni oru ja on tõeline arhitektuuriline tervik. Silla juures olevast vaatetornist oli võimalik imetleda viadukti suursugusust ja nautida panoraamvaadet ümbrusele. Edasi viis teekond Hispaaniasse Iruni linnakesse ja sealt juba Portugali Viseusse, meie reisi sihtkohta.
Europeade festival algas ava-tervitusõhtuga osalejatele. Järgmisel päeval oli meie bussiseltskonnal lõuna ajal tänavaesinemine Viseu vanalinnas ja õhtul festivali avakontsert, kus esinesid Eesti naisrühmad. Kontsert algas kell 21.00, et ilm osalejatele liiga ei teeks. Kuna bussiga Portugali sõitmine oli ajaliselt väga pikk, siis oli enamus Eesti rühmasid saabunud Viseusse lennukiga. Kontserdid toimusid kohalikul staadionil (Fontelo Municipal Stadium). Naisrühmasid oli väljakul kuus. Esineti staadionile paigutatud lavadel. Naisrühmade üldtants väljakul oli Aveli Asperi seatud „Löss“, muusikaga saatis Eesti folkbänd Pillikud. Publiku vastuvõtt tantsule oli soe ja sõbralik.
Kuna järgmine päev oli meil vaba, siis saime võimaluse külastada Portot, jalutada sealses vanalinnas, mis samuti kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse, külastada katedraale ja kohvikuid. Saime nautida rannamõnusid Atlandi ookeani ääres, mille hiiglaslikud lained olid aukartust äratavad ja päikesemõnusid said mitmed veel järgmisel päevalgi tohterdada. Õhtul oli Europeade vokaalmuusika kontsert. Laupäeva hommikupoolikul olid kõikide rühmade esindajad kutsutud pidulikule grupijuhtide vastuvõtule, millega kaasnes ka kingitseremoonia korraldajatele. Kella neljast algas Europeade rongkäik, mis seekord ei olnud väga pikk, kuid et keegi üle ei kuumeneks, pakuti pidevalt tee ääres joogivett. Õhtu lõppes Europeade balliga/simmaniga osalejatele Viseu Cathedral Churchyardi väljakul. Pühapäeval oli osalejatele oikumeeniline jumalateenistus ja lõppkontsert, kus esinesid Eesti segarühmad tantsuga „Tantsuhoos“. Lõppkontserdil anti sümboolselt üle Europeade korraldamine järgmisel aastal Saksamaale Frankenbergi linnale. Europeade lõpus said kõik osalejad staadionile joosta, koos tantsida ja lustida, et uuel 2019. aasta suvel juba taas kohtuda.
Algaski tagasitee läbi Euroopa koju. Meie võtsime suuna Bordeauxi linna, veinikaubanduse keskusesse. Linna lähedal on viinamarjakasvatuspiirkonnad ja toodetakse kuulsat bordoo veini. Vanalinnas oli võimalus osa saada melust ja tutvuda linna arhitektuuriga. Pikem peatus oli meil tagasiteel Pariisis. Meie hotell asus Montmartre’i linnaosas, seetõttu oli meil võimalus õhtul jalutada Pidallei väljakule, vaadata ringi Moulin Rouge juures ja nautida restoranis prantsuse kööki, külastada Saore-Coeri katedraali, mille eest treppidelt avaneb vaade tervele Pariisile. Kuna Madelin on oma reisidel Pariisis korduvalt käinud ja ka vaatamisväärsuseid mitmeid kordi külastanud, siis järgmise päeva otsustasime veeta Louvre’is, vaadata seal erinevate kuulsate maalikunstnike töid, vanu möbleerituid kortereid, ehteid, keraamikat, skulptuure ja ka Mona Lisale pilk peale heita. Võtsime endale aega kõige selle nautimiseks ja lihtsalt kulgemiseks. Õhtu poole käisime Pariisi katakombides, mis looklevad Pariisi all tunnelites sadade kilomeetrite pikkuses. Maa-alune matmispaik on külastajatele avatud 1,7 km pikkuselt. Katakombidesse on maetud umbes 3-6 miljoni prantslase luud, kuna 18.sajandil Pariisi kasvades ei suudetud inimesi piisavalt kiiresti matta. Turistidele vaatamiseks on inimeste luud müürina riitadesse laotud ja tekitavad õõvastava tunde. Pariisis olles ei saanud jätta käimata ka Eiffeli torni juures, mis oma hiilguses on ju Pariisi tuntuim ehitis.
Pariisist sõitsime Erfruti, mille vanalinn on üks paremini säilinud keskaegne linnakeskus Saksamaal. Saksamaa väikelinnades on eriline atmosfäär - melu ja vaikus on ühte sulandunud ja jätavad hinge soovi sinna alati tagasi minna. Edasi juba tuttavad Poola, Leedu, Läti ja kodune Eesti. Muljeid ja elamusi jätkub veel kauaks, kuid peale pikka eemalolekut on alati hea kodus tagasi olla.