24.06.-05.07.2012 Madelin Kreekas Nafpaktose festivalil
24. juuni öösel oli meil rõõm alustada rahvatantsureisi Kreekasse Nafpaktose festivalile bussiseltskonnaga, kuhu kuulusid Madelin, Vikertiimer, VTK ja Väägvere külakapell ning nende lauljad ja fännid. Samal festivalil osales Eestist ka teine bussitäis rahvatantsijaid. Eestis sadas jaanipäevale kohaselt vihma ning sõites läbi Poola, Slovakkia ja Ungari, tundus, et vihm ei tahagi lõppeda. Kuid Serbias ja Makedoonia oli ilm juba päikseline ja Kreekasse jõudes näitas termomeeter iga päev üle 30 soojakraadi. Esimesel päeval Poolas proovi tehes jäime silma Argentiina TV-le, kes oli kohal jalgpalli EM 2012 pärast, meie tants tundus neile huvitav, seda filmiti ning Madega tehti intervjuu ja siis õpetasime argentiinlase tantsima Kaera-Jaani.
Meie reis viis meid läbi Kesk-Kreekast, kus saime näha ainulaadset vaatamisväärsust Meteoras, kus kummaliste looduslike kaljutornide kogum on koduks paljudele kloostritele. eteora tähendab „õhus rippuvad“ ja nii see välja näebki. Kloostrid on ehitatud 300 m kõrgusele kaljude tippu ja esimesed jäljed kloostrite ajaloost pärinevad 11. sajandist.
Korintose lahe põhjarannikut pidi kaugemal läänes asub Nafpaktose linn, mis oli meie reisi
sihtpunkt. Seoses raske majandusliku olukorraga Kreekas oli festival korraldatud ainult eestlastele, koos meiega esinesid vaid Kreeka rahvatantsijad. Esinemised olid kahel õhtul, esimene esinemine oli Zaharo linnas ja teine Astakose külas. Publik võttis meid soojalt ja sõbralikult vastu.
Kreekas oli meil võimalus sõita üle Korintose kanali, see on järsult kaljusse lõigatud kanal, mis ühendab Joonia ja Egeuse meresid ja eraldab Peloponnesose poolsaart Kreeka ülejäänud mandriosast. Korintose kanal on 6,3 km pikk, 23 m lai ja 80 m kõrge. Kanal lühendab mereteed Mustast merest Aadria merre.
Käisime Ateena akropolis, mis on Ateena linnriigi kesksele kaljukünkale ehitatud kindlus. Ateena Akropol on loodud 5.saj e.m.a, mille säilinud sambad mõjuvad võimsalt ja suursuguselt. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Järsult tõusvate sissepääsutreppide lõpus on Akropolise aukartustäratav värav, mis rajati 437-432 eKr. Siin asub ka võidujumalanna Nike tempel ja
Akropoli peatempel, Neitsilikule Athenale pühendatud Parthenon, kus seisis Athena Parthenose kullast ja elevandiluust hiiglaslik jumalanna kuju, mis kahjuks ei ole tänapäevani säilinud. Erechtheion on viimane ehitis Akropolisel, pühendatud kahele jumalale, Athenale ja Poseidonile ja koosneb kahest iseseisvast templist, mis asuvad erinevatel kõrgustel. Athena oma kõrgemal ja Poseidoni oma madalamal. Templi üks originaalsemaid osi on väike karüatiididekoda lõunaküljel, kus sammaste asemel kannavad talastikku kuus naisfiguuri — karüatiidi. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Külastasime Olümpiat - spordiajaloolist pühapaika, kus iga nelja aasta tagant, aastatel 776 eKr – 393 pKr korraldati olümpiamänge. Tänapäeval on see vaikne paik, kus asuvad Zeusi
ja Hera templid ja antiikstaadion. Iidses Dodonas vaatasime Kreeka vanimat Zeusi oraaklikoda. Dodonas asus 18 tuhande istekohaga antiikteater, mis on tänapäevani osaliselt säilinud. Seal kasvas Zeusi püha tamm, mille lehtede sahina järgi on Zeus olla ennustanud. Praeguseks on sellele kohale istutatud muidugi uus tamm.
Käisime mägismaalinnas Metsovos, kuhu sõitsime mööda kurvilisi mägiteid. Seal elab Kreeka suurim vlahhide kogukond, paljud põlised rändkarjuste hõimud on sinna paikseks jäänud.
Saime ujuda meres, mis on väga soolane ja nautida Kreeka kuuma päikest. Õppisime kreeka rahvatantsu, mis vaadates tundub nii kerge, kuid ise tehes ei taha pea ja jalad kuidagi koostööd teha ja järjest kiirenev muusika ei aita sellele kuidagi kaasa. Väga tore tunne oli, kui tants hakka juba enamvähem välja tulema, kreeklased kinkisid meie tantsuõpetajatele kreeka muusikaga plaadid koju kaasa, et tants ei ununeks.
Reis möödus kiirelt, reisiseltskond oli väga sõbralik ja rõõmsameelne ja kui Poola võttis meid vastu äikese ja tugeva vihmasajuga oli kindel, et kodu ei ole enam kaugel.
(Marge Altin, Nõo Valla Leht)
24. juuni öösel oli meil rõõm alustada rahvatantsureisi Kreekasse Nafpaktose festivalile bussiseltskonnaga, kuhu kuulusid Madelin, Vikertiimer, VTK ja Väägvere külakapell ning nende lauljad ja fännid. Samal festivalil osales Eestist ka teine bussitäis rahvatantsijaid. Eestis sadas jaanipäevale kohaselt vihma ning sõites läbi Poola, Slovakkia ja Ungari, tundus, et vihm ei tahagi lõppeda. Kuid Serbias ja Makedoonia oli ilm juba päikseline ja Kreekasse jõudes näitas termomeeter iga päev üle 30 soojakraadi. Esimesel päeval Poolas proovi tehes jäime silma Argentiina TV-le, kes oli kohal jalgpalli EM 2012 pärast, meie tants tundus neile huvitav, seda filmiti ning Madega tehti intervjuu ja siis õpetasime argentiinlase tantsima Kaera-Jaani.
Meie reis viis meid läbi Kesk-Kreekast, kus saime näha ainulaadset vaatamisväärsust Meteoras, kus kummaliste looduslike kaljutornide kogum on koduks paljudele kloostritele. eteora tähendab „õhus rippuvad“ ja nii see välja näebki. Kloostrid on ehitatud 300 m kõrgusele kaljude tippu ja esimesed jäljed kloostrite ajaloost pärinevad 11. sajandist.
Korintose lahe põhjarannikut pidi kaugemal läänes asub Nafpaktose linn, mis oli meie reisi
sihtpunkt. Seoses raske majandusliku olukorraga Kreekas oli festival korraldatud ainult eestlastele, koos meiega esinesid vaid Kreeka rahvatantsijad. Esinemised olid kahel õhtul, esimene esinemine oli Zaharo linnas ja teine Astakose külas. Publik võttis meid soojalt ja sõbralikult vastu.
Kreekas oli meil võimalus sõita üle Korintose kanali, see on järsult kaljusse lõigatud kanal, mis ühendab Joonia ja Egeuse meresid ja eraldab Peloponnesose poolsaart Kreeka ülejäänud mandriosast. Korintose kanal on 6,3 km pikk, 23 m lai ja 80 m kõrge. Kanal lühendab mereteed Mustast merest Aadria merre.
Käisime Ateena akropolis, mis on Ateena linnriigi kesksele kaljukünkale ehitatud kindlus. Ateena Akropol on loodud 5.saj e.m.a, mille säilinud sambad mõjuvad võimsalt ja suursuguselt. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Järsult tõusvate sissepääsutreppide lõpus on Akropolise aukartustäratav värav, mis rajati 437-432 eKr. Siin asub ka võidujumalanna Nike tempel ja
Akropoli peatempel, Neitsilikule Athenale pühendatud Parthenon, kus seisis Athena Parthenose kullast ja elevandiluust hiiglaslik jumalanna kuju, mis kahjuks ei ole tänapäevani säilinud. Erechtheion on viimane ehitis Akropolisel, pühendatud kahele jumalale, Athenale ja Poseidonile ja koosneb kahest iseseisvast templist, mis asuvad erinevatel kõrgustel. Athena oma kõrgemal ja Poseidoni oma madalamal. Templi üks originaalsemaid osi on väike karüatiididekoda lõunaküljel, kus sammaste asemel kannavad talastikku kuus naisfiguuri — karüatiidi. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Külastasime Olümpiat - spordiajaloolist pühapaika, kus iga nelja aasta tagant, aastatel 776 eKr – 393 pKr korraldati olümpiamänge. Tänapäeval on see vaikne paik, kus asuvad Zeusi
ja Hera templid ja antiikstaadion. Iidses Dodonas vaatasime Kreeka vanimat Zeusi oraaklikoda. Dodonas asus 18 tuhande istekohaga antiikteater, mis on tänapäevani osaliselt säilinud. Seal kasvas Zeusi püha tamm, mille lehtede sahina järgi on Zeus olla ennustanud. Praeguseks on sellele kohale istutatud muidugi uus tamm.
Käisime mägismaalinnas Metsovos, kuhu sõitsime mööda kurvilisi mägiteid. Seal elab Kreeka suurim vlahhide kogukond, paljud põlised rändkarjuste hõimud on sinna paikseks jäänud.
Saime ujuda meres, mis on väga soolane ja nautida Kreeka kuuma päikest. Õppisime kreeka rahvatantsu, mis vaadates tundub nii kerge, kuid ise tehes ei taha pea ja jalad kuidagi koostööd teha ja järjest kiirenev muusika ei aita sellele kuidagi kaasa. Väga tore tunne oli, kui tants hakka juba enamvähem välja tulema, kreeklased kinkisid meie tantsuõpetajatele kreeka muusikaga plaadid koju kaasa, et tants ei ununeks.
Reis möödus kiirelt, reisiseltskond oli väga sõbralik ja rõõmsameelne ja kui Poola võttis meid vastu äikese ja tugeva vihmasajuga oli kindel, et kodu ei ole enam kaugel.
(Marge Altin, Nõo Valla Leht)